InfotehnoloogiaAjatelg esimesest andmekandjast tehisintellektini

Mulle, koostajale, jääb sellelt ajateljelt selline mulje: iga uus andmekandja — kiri, trükipress, arvuti, võrk, keelemudel — kordab nelja sama mustrit. Need neli on lugemisvõti; kirjete juures märgivad neid sildid Uputus, Überkasum, Jälje kadu ja Rolli pööre.

• Uputus 🗂️ — Leiutis → hind langeb → info uputab → uus klassifikaator. Klassifikaator tekib inimeste kasutusharjumuste tekkides, tagasiside ja tarbijate surve kaudu tootjatele.
• Überkasum 💰 — Uus leiutis loob alguses lühikeseks ajaks überkasumi võimaluse. See lõpeb ruttu, kui inimesed õpivad tööriista kasutama, harjuvad sellega ja see muutub elu tavaliseks osaks. Hiljem tekib tavaline suhe, kus kõik saavad makstud — tootja saab arved makstud, kasutajal on tööriistast kasu. Sinna esimesse überkasumi aega jäävad ka jutud „nüüd on maailmalõpp käes“.
• Jälje kadu 🔗 — Allika jälg kaob iga hüppe alguses — ja just allikajälje kadumisest tekivad maailmalõpujutud. Jälg taastatakse institutsiooniga: skriptoorium → toimetaja → register → URL → konnektor.
• Rolli pööre 👤 — Iga hüppe alguses pöördub roll — see, kes teab, „kuidas käib“, on noorem või masin. Eestis on juured läbi lõigatud: vanem põlvkond ei oska oma kogemust lastele ja noortele edasi anda, uus tehnoloogia halvab nende kaine mõistuse, nad tunduvad endale rumalatena ega püüagi oma väärtusi edasi anda.

Mustrite sõnastus: Tiit Lepik, 20.09.2026.

Enne: info elab ainult inimese mälus ja kõnes; edasi antakse suust suhu. Selles etapis: esimesed kandjad väljaspool mälu — sälgud, žetoonid, pitsatid — loendamiseks ja kauba liigitamiseks. Kuhu: kirjani, mis sünnib laoarvestusest.

• u 40 000 / 20 000 eKr
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene andmekandja

  ⚙️ Aafrika · 🇸🇿 Eswatini / 🇿🇦 LAV (Lebombo); 🇨🇩 Kongo DV (Ishango)

  Lebombo ja Ishango kondid: loendamine sälkudega ⟶ esimene andmekandja, mis ei ole inimese mälu.

  Allikad: Belgia Loodusteaduste Instituut: Ishango kont · Vikipeedia

• u 8000–3200 eKr
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene arvestussüsteem

  🗂️ Aasia · 🇮🇶 Iraak, 🇮🇷 Iraan, 🇸🇾 Süüria (Lähis-Ida)

  Savižetoonid (Schmandt-Besserat) ja bullad ⟶ kauba loendus ja klassifikaator enne kirja: žetooni kuju = kaubaliik. Tees 1: klassifikaator on kirjast vanem. Uputus

  Allikad: Schmandt-Besserat, „Tokens: their significance…“ (UT Austin) · Vikipeedia

• u 3500 eKr
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene allikamärk

  🗂️ Aasia · 🇮🇶 Iraak (Mesopotaamia)

  Silinderpitsat ⟶ omaniku ja allika märk kaubal: allikajälje vanim tööriist. Uputus

  Allikad: Britannica: cylinder seal · Vikipeedia

Kust: loendus- ja liigitusmärgid. Selles etapis: kiri, tähestik, koodeks, paber ja skriptoorium; info on kallis, koopiaid vähe, allikas (kirjutaja, koht) alati teada; esimesed kataloogid ja indeksid. Kuhu: trükipressini, mis muudab koopia hinna.

• u 3200 eKr
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene kiri

  ✍️🗂️ Aasia · 🇮🇶 Iraak (Sumer, Uruk)

  Kiilkiri: esimesed tekstid on laoarvestus (oder, lambad, töölised) ⟶ kiri sünnib raamatupidamisest, mitte kirjandusest. Uputus

  Allikad: Britannica: cuneiform · Vikipeedia

• u 3000 eKr
  🟢 ESIMENE MAAILMAJAOS · esimene kiri Aafrikas

  ✍️ Aafrika · 🇪🇬 Egiptus

  Hieroglüüfid; papüürus ⟶ kerge kandja, kaugele liikuv info.

  Allikad: Britannica: papyrus · Vikipeedia

• u 2300 eKr
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene arhiiv

  🗂️ Aasia · 🇸🇾 Süüria (Ebla)

  Ebla arhiiv (u 17 000 tahvlit) ⟶ esimene teadaolev süsteemselt hoitud riigiarhiiv. Uputus

  Allikad: Britannica: Ebla · Vikipeedia

• u 2500 eKr
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene rehkendusvahend

  ⚙️ Aasia · 🇮🇶 Iraak (Sumer)

  Sumeri loenduslaud ehk abakus ⟶ esimene rehkendusvahend: vahend loendab, inimene liigitab.

  Allikad: Britannica: abacus · Vikipeedia

• u 1050 eKr
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene tähestik

  ✍️ Aasia · 🇱🇧 Liibanon (Foiniikia, Byblos)

  Foiniikia tähestik ⟶ kirjaoskus odavneb: u 22 märki, mitte sadu.

  Allikad: Britannica: Phoenician alphabet · Vikipeedia

• u 800 eKr
  🟢 ESIMENE MAAILMAJAOS · esimene tähestik Euroopas

  ✍️ Euroopa · 🇬🇷 Kreeka

  Kreeka tähestik foiniikia oma põhjal, täishäälikud juurde ⟶ tähestik jõuab Euroopasse ja muutub täpsemaks: kirja saab lugeda ka see, kes teksti ette ei tea.

  Allikad: Britannica: Greek alphabet · Vikipeedia

• u 370 eKr
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene tehnoloogiakriitika

  🔗 Euroopa · 🇬🇷 Kreeka (Ateena)

  Platon, „Phaidros“ 274c–275b: Sokrates kirjutamise vastu — kiri „toob unustuse“ ⟶ „AI allergia“ vanim dokumenteeritud kuju. Jälje kadu

  Allikad: Perseus: Phaedrus 274c · Vikipeedia

• u 300–250 eKr
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene kataloog ja liigitus

  🗂️ Aafrika · 🇪🇬 Egiptus (Aleksandria, Ptolemaioste riik)

  Aleksandria raamatukogu; Kallimachose „Pinakes“ ⟶ esimene kataloog: klassifikaatori-hüpe pärast papüürusrullide uputust (tees 1). Uputus

  Allikad: Britannica: Library of Alexandria · Vikipeedia

• u 300 eKr – 100 pKr
  🟢 ESIMENE MAAILMAJAOS · esimene rehkendusvahend Euroopas

  ⚙️ Euroopa · 🇬🇷 Kreeka; 🇮🇹 Itaalia (Rooma riik)

  Kreeka ja Rooma arvelaud (abacus, calculi) ⟶ rehkendusvahend jõuab Lähis-Idast Euroopasse: Rooma taskuabakus on esimene kaasaskantav arvutusvahend siin.

  Allikad: Britannica: abacus · Vikipeedia

• u 100 eKr – 400

  ✍️ Euroopa · 🇮🇹 Itaalia (Rooma riik)

  Koodeks (lehtedega raamat) asendab rulli ⟶ juhupääs leheküljele: indeksi ja lehenumbri eeldus.

  Allikad: Britannica: codex · Vikipeedia

• 105
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene odav kandja

  ✍️ Aasia · 🇨🇳 Hiina

  Paber Hiinas (Cai Lun) ⟶ kandja hind langeb: kirjutamine ei ole enam ainult varakate ja templite asi.

  Allikad: Britannica: papermaking · Vikipeedia

• 751 / u 1150
  🟢 ESIMENE MAAILMAJAOS · esimene odav kandja Euroopas

  ✍️ Aasia · 🇺🇿 Usbekistan (Samarkand); Euroopa · 🇪🇸 Hispaania (Xàtiva)

  Paber liigub Samarkandi kaudu läände; esimesed paberiveskid Euroopas ⟶ odav kandja jõuab Euroopasse. Hiinast Euroopasse kulus paberil üle tuhande aasta — alles siin saab võimalikuks trükipressi majandus.

  Allikad: Britannica: papermaking · Vikipeedia

• u 500–1450
  ▶ PROTSESSI ALGUS · Käsikirja ainuvõim

  ✍️💰 Euroopa · kloostrid (🇮🇹 🇫🇷 🇩🇪 🇮🇪 jt)

  Skriptoorium: käsikirja hind = kuud tööd + pärgament ⟶ raamat on rikaste ja kloostrite oma; allikas alati teada (kirjutaja, koht). Überkasum

  Allikad: Britannica: scriptorium · Vikipeedia

• 868
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · vanim dateeritud trükis

  ⚙️ Aasia · 🇨🇳 Hiina (Dunhuang, Tangi riik)

  Teemantsuutra — vanim dateeritud trükitud raamat (plokitrükk) ⟶ trükkimine on Aasias u 600 aastat vanem kui Euroopas.

  Allikad: British Library: Diamond Sutra · Vikipeedia

• u 1040 / 1377
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimesed liikuvad tähed

  ⚙️ Aasia · 🇨🇳 Hiina (Songi riik); 🇰🇷 Lõuna-Korea (Cheongju, Goryeo)

  Bi Sheng, liikuvad savitähed; Korea „Jikji“ metalltähtedega ⟶ liikuv trükk enne Gutenbergi.

  Allikad: BnF: Jikji · UNESCO Memory of the World: Jikji · Vikipeedia

• 1224–1227 / u 1241
  🔵 ESIMENE KOOSTAJA KODUKANDIS · esimene kirjalik register siinsel maal

  🗂️ 🇪🇪 Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Vana-Liivimaa; Taani Eestimaa 🇩🇰)

  Henriku Liivimaa kroonika; Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) ⟶ Eesti ala esimene infovoog: külad, adramaad, maksud — klassifikaator paberil. Marek Tamme „Keskaja Liivimaa allikad“ (2026) on nende eestikeelne allikaväljaanne. Uputus

  Allikad: Vikipeedia: Henriku Liivimaa kroonika · Vikipeedia

• 1230. aastad
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene otsinguvahend tekstis

  🗂️ Euroopa · 🇫🇷 Prantsusmaa (Pariis)

  Esimesed piiblikonkordantsid (Hugo de Saint-Cher) ⟶ tekstiotsing enne masinat: sõnaindeks. Uputus

  Allikad: Britannica: Hugh of Saint-Cher · Vikipeedia

Kust: käsitsi kopeeritud raamat. Selles etapis: mehaaniline paljundus, ajaleht ja toimetaja, autoriõigus ja patent, esimesed rehkendusmasinad ja telegraaf; info uputab, sünnivad bibliograafiad ja tsensuur. Kuhu: bürooni, kus infovoog ise saab tööriistad.

• u 1450–1455
  🟢 ESIMENE MAAILMAJAOS · esimesed liikuvad metalltähed Euroopas ■ PROTSESSI LÕPP · Käsikirja ainuvõim

  ✍️💰 Euroopa · 🇩🇪 Saksamaa (Mainz, Püha Rooma riik)

  Gutenberg: metallist liikuvad tähed, press, 42-realine piibel ⟶ koopia hind langeb kordades; info uputab. Überkasum

  Allikad: Britannica: Johannes Gutenberg · Vikipeedia

• 1455

  💰 Euroopa · 🇩🇪 Saksamaa (Mainz)

  Fust vs Gutenberg kohtuasi; trükkalid varjavad tehnoloogiat ⟶ muster „Überkasum“: lühike überkasumi aeg, enne kui oskus levib (Katri Smitti tähelepanek). Überkasum

  Allikad: Britannica: Johann Fust · Vikipeedia

• 1450–1550

  🔗 Euroopa · 🇮🇹 Itaalia, 🇩🇪 Saksamaa (humanistid)

  Humanistid „leiavad“ antiiktekste; skeptikute-liin (Illig, Heinsohn, Topper, Gabowitsch) küsib allikajälje järele ⟶ allikajälje kadu sünnitab kronoloogiakriitika. Jälje kadu

  Allikad: Britannica: humanism · Vikipeedia

• 1525 / 1535
  🔵 ESIMENE KOOSTAJA KODUKANDIS · esimene eestikeelne trükis

  ✍️ 🇪🇪 Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Tallinn, Liivi ordu ala); trükitud 🇩🇪 Saksamaal (Lübeck, Wittenberg)

  Esimene (hävinud) eestikeelne trükis; Wanradt-Koelli katekismus ⟶ kandja-hüpe jõuab eesti keelde 80 aastat pärast Gutenbergi.

  Allikad: DIGAR: Wanradt-Koelli katekismus 1535 · Vikipeedia

• 1545
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene üldbibliograafia

  🗂️ Euroopa · 🇨🇭 Šveits (Zürich)

  Conrad Gessner, „Bibliotheca universalis“ ⟶ esimene üldbibliograafia: klassifikaatori-hüpe pärast trükipressi (tees 1). Uputus

  Allikad: Britannica: Conrad Gesner · Vikipeedia

• 1559

  🗂️ Euroopa · 🇻🇦 Vatikan / 🇮🇹 Itaalia (Rooma)

  Index Librorum Prohibitorum ⟶ tsensuur kui negatiivne klassifikaator. Uputus

  Allikad: Britannica: Index Librorum Prohibitorum · Vikipeedia

• 1605 / 1665
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene perioodiline väljaanne ▶ PROTSESSI ALGUS · Paberiajakirjanduse ainuvõim

  ✍️ Euroopa · 🇫🇷 Prantsusmaa (Strasbourg, tollal Püha Rooma riik; Pariis); 🇬🇧 Ühendkuningriik (London)

  Esimene ajaleht (Carolus, „Relation“); Journal des sçavans ja Philosophical Transactions ⟶ perioodika: toimetaja kui lüli sünnib.

  Allikad: Britannica: newspaper · Vikipeedia

• 1614–1673
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimesed arvutusvahendid

  ⚙️ Euroopa · 🇬🇧 Ühendkuningriik (Šotimaa); 🇫🇷 Prantsusmaa; 🇩🇪 Saksamaa

  Napieri logaritmid; arvutuslükati; Pascali summeerija (1642); Leibnizi kalkulaator (1673) ⟶ masin teeb aritmeetikat, inimene otsustab, mida arvutada.

  Allikad: Britannica: Pascaline · Vikipeedia

• 1710 / 1790
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene autoriõiguse seadus

  🗂️ Euroopa · 🇬🇧 Ühendkuningriik; Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  Statute of Anne — esimene autoriõiguse seadus; USA patendiseadus 1790 ⟶ allika hind ja omanik seadusesse. Uputus

  Allikad: Britannica: Statute of Anne · Vikipeedia

• 1614 / 1767
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene trükitud arvutustabel

  🗂️⚙️ Euroopa · 🇬🇧 Ühendkuningriik (Edinburgh; Greenwich)

  Napieri logaritmitabelid (1614); „Nautical Almanac“ (1767) — meremeeste hiiglapaksud tabeliraamatud; korrutus- ja siinustabelid koolis ⟶ trükitud tabel = eelarvutatud andmed: masina asemel raamat; tabelivead on 1822 Babbage'i masina põhjus. Uputus

  Allikad: Britannica: Nautical Almanac · Britannica: Nevil Maskelyne · Vikipeedia

• 1739

  ✍️ 🇪🇪 Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Tallinn, Vene keisririik 🇷🇺)

  Eestikeelne täispiibel ⟶ trükisõna jõuab talurahvani; kirjaoskus.

  Allikad: DIGAR · Vikipeedia

• 1801
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene programmikandja

  ⚙️ Euroopa · 🇫🇷 Prantsusmaa (Lyon)

  Jacquardi kangasteljed perfokaartidega ⟶ perfokaart kui programm 90 aastat enne Hollerithi.

  Allikad: Britannica: Jacquard loom · Vikipeedia

• 1822 / 1837 / 1843
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene programmeeritav masin

  🖥️ ⚙️ Euroopa · 🇬🇧 Ühendkuningriik (London)

  Babbage'i erinevusmasin ja analüütiline masin; Ada Lovelace'i märkmed ⟶ programmeeritava masina idee.

  Allikad: Computer History Museum: Babbage Engine · Vikipeedia

• 1837–1844 / 1866
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene kiire kaugside

  🌐 ✍️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA; Euroopa · 🇬🇧 Ühendkuningriik (Atlandi kaabel)

  Morse telegraaf; Atlandi kaabel ⟶ info liigub kiiremini kui inimene: esimene „reaalajas“ infovoog.

  Allikad: Britannica: telegraph · Vikipeedia

• 1826 / 1839 / 1888
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene foto

  ✍️ Euroopa · 🇫🇷 Prantsusmaa; Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA (Kodak)

  Niépce'i esimene foto; Daguerre'i dagerrotüüp; Kodak ⟶ pilt saab kandja ilma joonistajata: info jäädvustub valgusega.

  Allikad: Britannica: photography, history · Vikipeedia

Kust: trükitud tekst ja kiri. Selles etapis: raudtee ja telegraaf sünnitavad aruandluse — vormid, kartoteek, kirjutusmasin, klassifikaatorid (Dewey, UDK), perfokaart ja tabulaator, protsessikaart; info saab mõõtühiku; sünnivad elektrooniline arvuti ja tehisintellekti esimene mudel. See on Tiidu infotehnoloogia sünd: infovoog organisatsioonis. Kuhu: arvutuskeskuseni.

• 1850–1880

  🗂️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  Raudteed ja telegraaf sünnitavad aruandluse: vormid, kopeerraamatud, süsteemne juhtimine ⟶ Tiidu infotehnoloogia sünnib siin: infovoog organisatsioonis. Uputus

  Allikad: Yates 1989, Control through Communication · Vikipeedia

• 1857 / 1886
  🔵 ESIMENE KOOSTAJA KODUKANDIS · esimene eestikeelne ajaleht

  ✍️ 🇪🇪 Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Pärnu, Tartu; Vene keisririik 🇷🇺)

  Perno Postimees (Jannsen); Postimees Tartus ⟶ „leht kirjutas = nii oli“ ajastu algus Eestis (Lauristin 2018).

  Allikad: DEA — digiteeritud Eesti ajalehed · ERR 2018: Lauristin klikimeediast · Vikipeedia

• 1868–1874 / 1900
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene kirjutusmasin

  ⚙️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA (Milwaukee; New York)

  Sholes & Glidden, Remington nr 1: kirjutusmasin; Underwood nr 5 ⟶ masin, mis ei mõista, mida kirjutab — töö sümbolpilt.

  Allikad: Britannica: typewriter · Vikipeedia

• 1876 / 1877
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene helisalvestus

  ✍️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  Bell, telefon; Edisoni fonograaf ⟶ heli saab kandja: infovoog ei ole enam ainult tekst ja pilt.

  Allikad: Britannica: phonograph · Vikipeedia

• 1876 / 1895
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene kümnendliigitus

  🗂️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA; Euroopa · 🇧🇪 Belgia (Brüssel)

  Dewey kümnendliigitus; Otlet & La Fontaine, UDK ja Mundaneum ⟶ universaalne klassifikaator raamatute uputuse vastu (tees 1). Uputus

  Allikad: CLIR: Hedden, Otlet ja Mundaneum · Mundaneum (Mons) · Vikipeedia

• 1889–1890 / 1924
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene masinandmetöötlus

  🖥️ ⚙️🗂️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  Hollerithi tabulaator, USA rahvaloendus ⟶ perfokaart = kirje, sorteerija = klassifikaator masinas; 1896 Tabulating Machine Co → 1924 IBM. Uputus

  Allikad: Heide 2009, Punched-Card Systems · US Census Bureau: Hollerith · Vikipeedia

• 1893

  🗂️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  Vertikaalne kartoteek (Library Bureau) ⟶ dokument saab koha, mida saab ümber järjestada. Uputus

  Allikad: Yates 1989, Control through Communication · Vikipeedia

• 1895
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene film

  ✍️ Euroopa · 🇫🇷 Prantsusmaa (Lyon, Pariis)

  Lumière'ide kinematograaf ⟶ liikuv pilt saab kandja: sündmus salvestub, mitte ainult kirjeldus.

  Allikad: Britannica: Lumière brothers · Computer History Museum: Ampex VR-1000 · Vikipeedia

• 1911 / 1921
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene teaduslik juhtimissüsteem

  🗂️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  Taylor, „Principles of Scientific Management“; Gilbrethide protsessikaart ASME-le ⟶ töövoog joonistatakse plokkidena: plokkskeemi sünd. Uputus

  Allikad: Gutenberg.org: Taylor 1911 · Vikipeedia

• 1917–1921

  🔗 ☭ Euroopa · 🇷🇺 Venemaa (Nõukogude Venemaa ☭)

  Lenini dekreedid kui infovoog; Lahemaa 55 uudiskirja juhtum: dekreet 1921 → Kaasik mälust → ERR → arhiiv 2026 ⟶ allikaahela näide kolmes astmes. Jälje kadu Tiit Lepiku andmetel

  Allikad: Britannica: Vladimir Lenin · Vikipeedia

• 1921 / 1928
  ▶ PROTSESSI ALGUS · Plaanimajanduse infovoog

  🗂️ ☭ Euroopa · 🇷🇺 Venemaa (NSV Liit ☭)

  Gosplan; esimene viisaastak ⟶ NL: kogu riik kui üks infovoog põllult keskusesse. Uputus

  Allikad: Britannica: Gosplan · Vikipeedia

• 1922 / 1926
  🟢 ESIMENE MAAILMAJAOS · esimene avalik-õiguslik ringhääling Euroopas

  ✍️ 🇪🇪 Euroopa · 🇬🇧 Ühendkuningriik; 🇪🇪 Eesti (Eesti Vabariik)

  BBC; Raadio-Ringhääling Eestis ⟶ massimeedia kui toimetatud voog.

  Allikad: ERR: Eesti ringhäälingu ajalugu · Vikipeedia

• 1936 / 1937
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene arvutatavuse teooria

  🖥️ ⚙️ Euroopa · 🇬🇧 Ühendkuningriik; Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  Turing, „On Computable Numbers“; Lazarsfeld–Stantoni „program analyzer“ — kuulaja huvi mõõtmine reaalajas ⟶ klikimõõdiku eellugu.

  Allikad: Britannica: Alan Turing · Vikipeedia

• 1941 / 1943–1945
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene programmeeritav arvuti

  🖥️ ⚙️ Euroopa · 🇩🇪 Saksamaa (Zuse); 🇬🇧 Ühendkuningriik (Colossus, Bletchley Park)

  Zuse Z3 — esimene programmeeritav arvuti; Colossus — esimene elektrooniline programmeeritav masin ⟶ arvutamine läheb elektroonikasse.

  Allikad: Computer History Museum: Timeline 1940s · Vikipeedia

• 1943
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene tehisneuroni mudel

  🤖 Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA (Chicago)

  McCulloch ja Pitts, „A Logical Calculus of the Ideas Immanent in Nervous Activity“ ⟶ tehisneuroni loogiline mudel: esimene töö, mida tänapäeval loetakse tehisintellekti alguseks — masin ehitatud aju eeskujul.

  Allikad: McCulloch & Pitts 1943 (Springer) · Britannica: artificial intelligence · Vikipeedia

• 1945–1946 / 1947
  🟢 ESIMENE MAAILMAJAOS · esimene elektrooniline üldotstarbeline arvuti Ameerikas

  🖥️ ⚙️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA (Pennsylvania ülikool; ACM)

  ENIAC — esimene elektrooniline üldotstarbeline arvuti Ameerikas; 1947 asutatakse ACM ⟶ arvuti saab elukutse ja erialaseltsi: masina ümber tekib amet.

  Allikad: Computer History Museum: ENIAC · Vikipeedia

• 1948
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene infoteooria

  🗂️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  Shannon, „A Mathematical Theory of Communication“; Wiener, „Cybernetics“ ⟶ info saab mõõtühiku (bitt) ja juhtimisteooria. Uputus

  Allikad: Britannica: Claude Shannon · Vikipeedia

• 1950

  🤖 Euroopa · 🇬🇧 Ühendkuningriik (Manchester)

  Turing, „Computing Machinery and Intelligence“ — Turingi test ⟶ küsimus „kas masin mõtleb?“ saab katse kuju.

  Allikad: Turing 1950, Mind (Oxford Academic) · Vikipeedia

Kust: perfokaart ja tabulaator. Selles etapis: arvuti läheb raamatupidamisse, sünnivad terminid „tehisintellekt“ (1956) ja „infotehnoloogia“ (1958), MIS-liikumine ja NL ASU/OGAS, esimene arvutivõrk (ARPANET); andmed liiguvad põllult paberil keskusesse ja tagasi; plokkskeem saab standardi; inimese-masina lüli on eraldi sümbol. Kuhu: masina odavnemiseni, mis toob selle igaühe lauale.

• 1951
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene äriarvuti

  🖥️ ⚙️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA; Euroopa · 🇬🇧 Ühendkuningriik (LEO, Lyons)

  UNIVAC I; LEO I — esimene äriarvuti ⟶ arvuti läheb raamatupidamisse.

  Allikad: LEO Computers Society · Vikipeedia

• 1956
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene videosalvestus

  ✍️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA (Ampex, Redwood City)

  Ampexi videomagnetofon VRX-1000 ⟶ liikuv pilt saab lindile: saade salvestub, kordub ja arhiveerub — televisioon lakkab olemast ainult otse-eetri asi.

  Allikad: Computer History Museum: Ampex VR-1000 · Vikipeedia

• 1957
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene digipilt

  🖥️ ⚙️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA (NBS, Washington)

  Russell Kirsch skaneerib esimese digipildi (176×176 px, oma poja foto) ⟶ skänner: paber ja foto lähevad arvutisse; pilt saab pikslid.

  Allikad: NIST: first digital image · Vikipeedia

• 1955 / 1956
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · termin „tehisintellekt“ esimest korda ▶ PROTSESSI ALGUS · Esimene AI-laine

  🤖 Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA (Dartmouth College, New Hampshire)

  McCarthy, Minsky, Rochester, Shannon: ettepanek 1955, suvekonverents 1956 — termin „artificial intelligence“ esimest korda ⟶ nimi antakse enne, kui asi olemas on. Tiit Lepiku arvamus: nimi pandi ilmselt naljana — ja vaat mis jama see tänapäevaks tekitanud on. Tiit Lepiku andmetel

  Allikad: Dartmouthi ettepanek 1955 (Stanford) · Britannica: John McCarthy · Vikipeedia

• 1958
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · termin „infotehnoloogia“ esimest korda

  🗂️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  Leavitt & Whisler, „Management in the 1980s“ (HBR): termin „information technology“ ⟶ IT sünnib juhtimise, mitte programmeerimise sõnana. Uputus

  Allikad: Haigh 2001, Inventing Information Systems · HBR 1958: Management in the 1980s · Vikipeedia

• 1958 / 1966
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene õppiv masin

  🤖 Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  Rosenblatti pertseptron; Weizenbaumi ELIZA ⟶ õppiv masin ja esimene vestlusprogramm: inimesed omistavad masinale mõistmist, mida sel pole.

  Allikad: Britannica: Eliza · Vikipeedia

• 1959–1972

  🖥️ 🗂️⚙️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  MIS-liikumine, „systems men“, „totaalne infosüsteem“ ⟶ arvutuskeskus kui organisatsiooni süda; enamik projekte ebaõnnestub — muster „Überkasum“ varasem tsükkel. Uputus

  Allikad: History of Computer Communications 2.21 (MIS) · Vikipeedia

• 1959–1970

  🖥️🌐 🗂️ ☭ Euroopa · 🇺🇦 Ukraina (Kiiev), 🇷🇺 Venemaa (NSV Liit ☭)

  Kitovi ettepanek; Gluškov, OGAS ⟶ NL: üleriigiline automatiseeritud juhtimissüsteem; 1970 tagasi lükatud. Uputus

  Allikad: Gerovitch, From Newspeak to Cyberspeak (MIT) · Peters, How Not to Network a Nation (MIT) · Vikipeedia

• 1971–1987
  🔵 ESIMENE KOOSTAJA KODUKANDIS · esimene riiklik klassifikaator siin (NL)

  🗂️ ☭ Euroopa · 🇷🇺 Venemaa (NSV Liit ☭)

  ЕСКК — üleliiduline klassifitseerimise ja kodeerimise süsteem: ОКОНХ (majandusharud), ОКП (tooted), ОКПО (ettevõtted), СОАТО (haldusjaotus); ГОСТ 6.01.1-87 ⟶ klassifikaator riigi tasemel: iga tehas, toode ja küla saab koodi, mille järgi arvutuskeskus andmeid liidab. Tiidu õpitud infotehnoloogia selgroog. Uputus

  Allikad: Циклопедия: ЕСКК · Vikipeedia

• 1963

  🖥️ ⚙️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  ASCII ⟶ 128 märki, täpitähed välja: eesti õ probleem 60 aastaks.

  Allikad: Britannica: ASCII · Vikipeedia

• 1963–1968
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene arvutihiir

  🖥️ 👤 Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA (Menlo Park)

  Engelbart: hiir (patent US 3,541,541, antud 1970); „Mother of All Demos“ 09.12.1968 ⟶ inimese-masina lüli saab füüsilise vidina. Rolli pööre

  Allikad: US 3,541,541 (Google Patents) · Vikipeedia

• 1969
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene pakettvõrk

  🌐 Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  ARPANET: esimene pakettkommuteeritav arvutivõrk ⟶ arvutid räägivad omavahel; Levini õpik (?) — kontrollimata.

  Allikad: Computer History Museum: Internet History 1960s · Vikipeedia

• 1970
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene relatsiooniline mudel

  🖥️ 🗂️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA (IBM San Jose)

  Codd, relatsiooniline mudel ⟶ klassifikaator saab matemaatilise kuju (tabel, võti). Uputus

  Allikad: Codd 1970 (ACM) · Vikipeedia

• 1963–1971
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene geoinfosüsteem

  🖥️ 🗂️ Põhja-Ameerika · 🇨🇦 Kanada (Ottawa)

  Tomlinsoni CGIS — esimene geoinfosüsteem (maakasutuse inventuur) ⟶ kaart saab andmebaasiks: ruumiandmed on klassifikaator koordinaatidega. Uputus

  Allikad: Esri: history of GIS · Vikipeedia

• 1971–1972
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene mikroprotsessor

  🖥️ ⚙️💰 Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA; Aasia · 🇯🇵 Jaapan (Busicom)

  Intel 4004; taskukalkulaatorid (Busicom, HP-35) ⟶ rehkendamine odavneb kordades. Überkasum

  Allikad: Computer History Museum: Timeline 1971 · Vikipeedia

• 1973

  🖥️ ⚙️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA (Minneapolis)

  Honeywell v. Sperry Rand: ENIAC-i patent tühistatud ⟶ arvuti põhimõte avalik omand.

  Allikad: Honeywell v. Sperry Rand (Justia) · Vikipeedia

• 1974–1980
  ■ PROTSESSI LÕPP · Esimene AI-laine

  🤖 Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA; Euroopa · 🇬🇧 Ühendkuningriik (Lighthilli raport 1973)

  Esimene „AI talv“: lubadused ei täitu, raha kaob ⟶ muster „Überkasum“ tehisintellekti enda ajaloos.

  Allikad: Lighthilli raport 1973 (Chilton Computing) · Vikipeedia

• 1974–1985

  👤 🇪🇪☭ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA; Euroopa · 🇬🇧 Ühendkuningriik; NSV Liit ☭; 🇪🇪 Eesti (Võsu)

  Kalkulaatori-vaidlus koolides (NCTM 1974; Cockcroft 1982; NL Elektronika B3) ⟶ „kalkulaator tapab mõistuse“ — Tiit Lepiku Võsu kooli mälestus (õpetaja Loemaa). Rolli pööre Tiit Lepiku andmetel

  Allikad: Cockcrofti raport 1982 (educationengland.org.uk) · Vikipeedia

• 1970.–80. aastad

  👤 🇪🇪☭ Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Tartu, ENSV ☭)

  Tartu vastuvõtu-uuringud: Lauristini „väiksed riistapuud“ mõõtsid huvi kõverat sõnu vahetades ⟶ klikimõõdiku eellugu Eestis. Rolli pööre

  Allikad: Äripäeva raadio 19.05.2018 (SoundCloud) · ERR 2018: Lauristin klikimeediast · Vikipeedia

• 1974 / 1981

  🗂️ ☭ Euroopa · 🇷🇺 Venemaa (NSV Liit ☭)

  ГОСТ 19.428-74 → ГОСТ 19.003-80 (jõus 01.07.1981): plokkskeemi sümbolid, sh „ручной ввод“, „дисплей“ ⟶ inimese-masina lüli standardis. Uputus

  Allikad: ГОСТ 19.003-80 · Vikipeedia

• 1981 / 1985

  🖥️ ☭ Euroopa · 🇨🇭 Šveits (Lausanne); Aasia · 🇷🇺 Venemaa (Novosibirsk, NSV Liit ☭)

  Eršov Lausanne'is: „programmeerimine — teine kirjaoskus“; kohustuslik ОИВТ kõigis NL koolides ⟶ Tiidu kooliaja üleliiduline taust.

  Allikad: Eršov 1981 (ershov.iis.nsk.su) · Vikipeedia

• 1977 / 1986 / 1990
  🔵 ESIMENE KOOSTAJA KODUKANDIS · „infotehnoloogia“ esimest korda siin kehtivas standardis (NL)

  🗂️ ☭ Euroopa · 🇷🇺 Venemaa (NSV Liit ☭)

  ОРММ АСУП (1977) — üldharuline metoodika juhtimissüsteemide loomiseks; ГОСТ 24.601-86 (ЕСС АСУ, loomise etapid); ГОСТ 34.601-90 „Информационная технология. Автоматизированные системы. Стадии создания“ ⟶ NL standard nimetab 1990 automatiseeritud juhtimissüsteeme sõnaga „infotehnoloogia“: etapid, tehniline ülesanne, kasutuselevõtt — arvutuskeskuse töö reeglistik. (Uurida edasi: arvutuskeskuste põhimäärused, ОРММ 1977 täistekst.) Uputus

  Allikad: ГОСТ 34.601-90 (meganorm) · ГОСТ 24.601-86 (normacs) · Vikipeedia

Kust: arvutuskeskus. Selles etapis: masin odavneb ja jõuab lauale, hiir ja aken, koolid saavad arvutid (NL ОИВТ, Rakvere eksperimentaalklass, Juku), võrgud liidetakse internetiks (TCP/IP), tekib WWW; „masinate osa lihtsalt kasvas“. Kuhu: võrguni, kus allikas on link.

• 1981 / 1984 / 1985

  🖥️ ⚙️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  IBM PC; Macintosh (hiir massidesse); Windows 1.0 ⟶ „masinate osa lihtsalt kasvas, kui masinad odavamaks muutusid“ (Tiit Lepik). Tiit Lepiku andmetel

  Allikad: Computer History Museum: Timeline 1981 · Vikipeedia

• 1984 / 1986
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene 3D-printer

  🖥️ ⚙️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA (Chuck Hull, 3D Systems)

  Stereolitograafia patent — esimene 3D-printer ⟶ andmefail muutub esemeks: kandja töötab tagurpidi, digitaalsest füüsiliseks.

  Allikad: 3D Systems: our story · Vikipeedia

• 1974 / 01.01.1983
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene võrkude võrgu protokoll

  🌐 Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  Cerf ja Kahn, TCP/IP; ARPANET läheb TCP/IP-le ⟶ eri võrgud liidetakse üheks: internet.

  Allikad: Internet Society: Brief History of the Internet · Vikipeedia

• 1986–1989

  🖥️ 🇪🇪☭ Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Rakvere, ENSV ☭)

  Rakvere I Keskkooli matemaatika-füüsika eksperimentaalklass (A. Levin), üks päev nädalas arvutuskeskuses ⟶ Tiit Lepiku infotehnoloogia-mõiste sünnikoht. Tiit Lepiku andmetel

  Allikad: lepik.co: Infotehnoloogia · Vikipeedia

• 1988
  🔵 ESIMENE KOOSTAJA KODUKANDIS · esimene siin toodetud kooliarvuti

  🖥️ ⚙️ 🇪🇪☭ Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Tallinn, ENSV ☭)

  Juku — Eesti kooliarvuti ⟶ kodumaine masin klassis.

  Allikad: TÜ arvutimuuseum: Juku · Vikipeedia

• 1989–1993
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene veeb ■ PROTSESSI LÕPP · Paberiajakirjanduse ainuvõim

  🌐 ✍️🔗 Euroopa · 🇨🇭 Šveits (CERN); Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA (NCSA)

  Berners-Lee, WWW; Mosaic ⟶ hüperlink: allika jälg on iga lehe sees (URL) — ja kaob, kui link katkeb. Jälje kadu

  Allikad: CERN: The birth of the Web · info.cern.ch — esimene veebileht · Vikipeedia

• 1991

  🖥️ ⚙️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  Unicode 1.0 ⟶ õ = U+00F5: kandja piirang keelele kaob.

  Allikad: Unicode Consortium: History · Vikipeedia

• 1978 / 1995 / 2005
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene satelliitpositsioneerimine

  🌐 🗂️ 🇪🇪 Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA; Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Maa-amet)

  GPS esimene satelliit (1978), täisvõimsus (1995); Google Maps (2005); Eesti Maa-ameti geoportaal ⟶ igal asjal on koordinaat: ruumiandmed saavad igapäevaseks infovooks; Tiidu „Maa ja majaomaniku abimees“ (2026) tugineb siia. Uputus

  Allikad: GPS.gov · Maa-ameti geoportaal · Vikipeedia

• 26.03.1992 / 1993
  🔵 ESIMENE KOOSTAJA KODUKANDIS · esimene internetiühendus siin ■ PROTSESSI LÕPP · Plaanimajanduse infovoog

  🌐 🇪🇪 Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Tallinn); 🇸🇪 Rootsi (Stockholm)

  Eesti esimene internetiühendus 26.03.1992 (Küberneetika Instituut, satelliit Tallinn–Stockholm); EENet 1993 ⟶ Eesti võrgus.

  Allikad: AM.ee: Eesti sai internetiühenduse 26.03.1992 · EENet: akadeemilise andmeside areng · Vikipeedia

• 1996
  🔵 ESIMENE KOOSTAJA KODUKANDIS · esimene riiklik koolide võrguprogramm siin

  🌐 🇪🇪 Euroopa · 🇪🇪 Eesti

  Tiigrihüpe ⟶ koolid võrku; Tiit Lepiku 2026 uurimuse nimi „Tiigrihüpe – töö allikatega“ viitab siia.

  Allikad: HARNO tehnoloogiakompass: Tiigrihüpe · Vikipeedia

Kust: üksik arvuti. Selles etapis: otsing ja reklaamimudel, sotsiaalmeedia (igaüks on autor, toimetaja, publitseerija), klikimeedia; masin võidab males ja pildituvastuses; tööriista oskus liigub põlvkonna võrra alla ja allika autoriteet lameneb; allikat ei mäletata. Kuhu: keelemudelini, mis sünteesib vastuse ilma allikata.

• 1997

  🤖 Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA (New York)

  IBM Deep Blue võidab Kasparovi ⟶ masin võidab inimest mängus, mida peeti mõistuse mõõdupuuks.

  Allikad: IBM: Deep Blue · Vikipeedia

• 1998 / 2000
  ▶ PROTSESSI ALGUS · Tähelepanumajandus

  🌐 🔗💰 Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  Google (PageRank); AdWords ⟶ klassifikaator võrgus ja tähelepanu müük (Simon 1971 → Wu 2016). Überkasum Jälje kadu

  Allikad: Brin & Page 1998 (Stanford) · Vikipeedia

• 2002 (kevad)

  👤 Euroopa · 🇬🇧 Ühendkuningriik (Box, Wiltshire)

  Villu Veski Real World Studios: miljoni-pult, sülearvuti peal, 15-aastane „Paul“ ainus, kes tarkvara oskab ⟶ „vanemad küsivad lastelt“. Rolli pööre Tiit Lepiku andmetel

  Allikad: Real World Studios · Vikipeedia

• 2004 / 2006 / 2007

  🌐 ✍️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  Facebook; Twitter; iPhone ⟶ „igaüks on ise autor, toimetaja ja publitseerija“ (Lauristin 2018).

  Allikad: ERR 2018: Lauristin klikimeediast · Edasi.org: Lauristin toimetajatööst · Vikipeedia

• 2004–2013

  🗂️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA (OMG); ISO

  BPMN 1.0 → ISO/IEC 19510: kasutaja-, käsitsi- ja teenusülesanne ⟶ inimese-masina lüli ametlikuks ülesandeliigiks. Uputus

  Allikad: OMG: BPMN · Vikipeedia

• 2008

  🌐 🔗 Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  Carr, „Is Google Making Us Stupid?“; Nakamoto, Bitcoin (plokiahel) ⟶ „allergia“ ja uus tähendus sõnale „plokiahel“. Jälje kadu

  Allikad: The Atlantic 2008: Carr · Bitcoin whitepaper · Vikipeedia

• 2012
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene sügavõppe läbimurre

  🤖 Põhja-Ameerika · 🇨🇦 Kanada (Toronto)

  AlexNet (Krizhevsky, Sutskever, Hinton) võidab ImageNeti ⟶ süvaõpe: masin tunneb pilte paremini kui varasemad meetodid; tänase laine algus.

  Allikad: AlexNet 2012 (NeurIPS) · Vikipeedia

• 2016–2017

  🌐 🔗 Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  Pew: allikat mäletati 56% juhtudest; Sean Parker 08.11.2017 „dopamiinilaks“ ⟶ allikajälje kadu mõõdetud. Jälje kadu

  Allikad: Pew 2017 · Axios 2017: Sean Parker · Vikipeedia

• 19.05.2018

  🔗 🇪🇪 Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Tallinn)

  Marju Lauristin, Äripäeva raadio: klikimeedia = „konnale elektroodiga ajju impulsi saatmine“; „ma klikkisin lahti ja ei mäleta, kust“ ⟶ tees 3 sõnastus 2018. Jälje kadu

  Allikad: Äripäeva raadio 19.05.2018 (SoundCloud) · ERR 2018: Lauristin klikimeediast · Edasi.org: Lauristin toimetajatööst · Vikipeedia

• 2017–2018

  | 🇪🇪 Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Tartu, Emajõgi)

  Est-For tselluloositehas: sidusrühmad jäeti vahele, ajakirjandus PR-i rollis ⟶ infovoo vahelejätt organisatsioonis (Lauristin 2018).

  Allikad: Äripäeva raadio 19.05.2018 (SoundCloud) · Vikipeedia

• 2025.11

  ✍️ 🇪🇪 Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Kiiu)

  Tiit Lepiku Smaily uudiskiri „Abiks kübermaailmas“ ⟶ Tiit Lepiku enda katse hoida allikajälge. Tiit Lepiku andmetel

  Allikad: Postitus „Abiks kübermaailmas“ · Vikipeedia

Kust: võrk ja platvormid. Selles etapis: kandja-hüpe (LLM) on toimunud, klassifikaatori-hüpe alles ees; raha on turul all; allikajälg kaob juba enne lugejat; inimese-masina lüli (interrupt) on disainiküsimus nr 1; tekivad ametlikud konnektorid, mis toovad allika hinna ja jälje tagasi. Kuhu: lahtine — see töökaust on selle etapi sees.

• 2017 / 30.11.2022
  ⭐ ESIMENE MAAILMAS · esimene transformer-mudel

  🤖 ⚙️ Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA (Google; OpenAI, San Francisco)

  „Attention Is All You Need“ (transformer); ChatGPT ⟶ kandja-hüpe: vastus sünteesitakse ilma allikata.

  Allikad: Vaswani jt 2017 (arXiv) · OpenAI: Introducing ChatGPT · Vikipeedia

• 2023–2025

  🤖 💰 Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA

  ChatGPT Plus 20 $ (hind lukku); OpenAI 2025: 13,07 mld $ käive / 38,5 mld $ kahjum; ARR ~122 mld $ vs capex ~725 mld $ ⟶ muster „Überkasum“: überkasumi faas, raha turul all (Tiit Lepiku uurimus 02.09.2026). Überkasum Tiit Lepiku andmetel

  Allikad: Sacra: OpenAI · Epoch AI: AI companies revenue · Yahoo Finance: OpenAI losing money · Vikipeedia

• 10.2025 – 07.2026

  🤖🌐 🔗💰 🇪🇪 Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA; Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Scoro, Pipedrive)

  Wiley AI Gateway; Scoro MCP; Thomson Reuters CoCounsel; Pipedrive MCP; Octus; Cloudflare Pay Per Crawl ⟶ ametlik konnektor tellimuse sees: allika hind ja jälg tulevad tagasi (tees 3). Überkasum Jälje kadu

  Allikad: Model Context Protocol · Cloudflare: Pay Per Crawl · Vikipeedia

• 07.05.2026

  🤖 ✍️ 🇪🇪 Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Kiiu)

  Tiit Lepiku Abimees: „Tähendus versus tekst“ (Underwood) ⟶ masin ei mõista, mida trükib. Tiit Lepiku andmetel

  Allikad: Abimees Tiit (Ghost) · Vikipeedia

• 06.2026

  ✍️ 🇪🇪 Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Kiiu; Lahemaa)

  Smaily uudiskirjad „Financial Times Eesti moodi“ ja „Lenini dekreet 1921 / Lahemaa 55“ ⟶ Tiit Lepiku allikaahela praktika. Tiit Lepiku andmetel

  Allikad: Postitus „Financial Times Eesti moodi“ · Postitus „Lahemaa Rahvuspark 55“ · Vikipeedia

• 02.09.2026

  🤖 💰 🇪🇪 Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Kiiu)

  Tiit Lepiku uurimus AI arendamise kasumlikkusest ⟶ tees 2 algallikas. Überkasum Tiit Lepiku andmetel

  Allikad: Sacra: Anthropic · TechCrunch 08.2026: Anthropic ARR · Vikipeedia

• 08.09.2026

  🤖 👤 🇪🇪 Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Kiiu; Sten Suuroja)

  Steni käsikirja proovileht: keelemudel loeb kirjutusmasinakirja pildilt, kipub „parandama“ (õ pro ó) ⟶ diplomaatiline vs normaliseeritud tekst. Rolli pööre Tiit Lepiku andmetel

  Allikad: Britannica: OCR · Vikipeedia

• 04.–13.09.2026

  🔗💰 🇪🇪 Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Kiiu; Apollo)

  Apollo tellimus; Marek Tamme „Keskaja Liivimaa allikad“ saabub ⟶ paberraamat: jälg ja hind korras, töövoogu ei saa — personaalsete konnektorite mõte. Überkasum Jälje kadu Tiit Lepiku andmetel

  Allikad: Apollo · Vikipeedia

• 15.09.2026

  🤖🌐 🔗 🇪🇪🇪🇺 Euroopa · 🇪🇪 Eesti; 🇪🇺 Euroopa Liit (direktiiv 2019/790)

  robots.txt: Postimees ja Ekspress Meedia blokeerivad AI-robotid; Äripäev Content Signals + direktiiv 2019/790 art 4; ERR ainult GPTBot ⟶ Eesti on „raha välja võtmise“ faasis. Jälje kadu Tiit Lepiku andmetel

  Allikad: postimees.ee/robots.txt · aripaev.ee/robots.txt · err.ee/robots.txt · Direktiiv (EL) 2019/790 art 4 · Vikipeedia

• 18.09.2026

  🤖 👤 🇪🇪 Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Facebook)

  Facebooki lõim (Aivo Vaske „Praktiline küsimus“): NERVIQON = arvutuskeskuse skeem 2026 kujul; „viga ei ole tehnoloogias, vaid küsijas“ ⟶ tees 1 esmasõnastus. Rolli pööre Tiit Lepiku andmetel

  Allikad: Vikipeedia

• 2024–2026

  🤖 👤 Põhja-Ameerika · 🇺🇸 USA (LangChain)

  LangGraph „interrupt“, human-in-the-loop ⟶ ГОСТ-i „ручной ввод“ 2026 kujul: kus masin peab peatuma ja inimeselt küsima. Rolli pööre

  Allikad: LangGraph: interrupts · Vikipeedia

• 19.–20.09.2026

  🤖 🇪🇪 Euroopa · 🇪🇪 Eesti (Kiiu)

  See töökaust: lähtemõte, teesid 1–3, plokkskeem, AI kui tavaline tööriist, suur ajatelg (Tiit Lepik ja Claude). Tiit Lepiku andmetel

  Allikad: lepik.co · Vikipeedia

Antiik- ja keskaja aastad (Vikipeedia tase); Eesti esimeste arvutite aasta; Levini õpik 1969; Est-Fori kuupäevad. Iga kirje on 20.09.2026 Vikipeedia kokkuvõtte vastu kontrollitud; lisaallikad on avalikud lingid (Britannica, Computer History Museum, DIGAR, ERR jt), mille olemasolu on kontrollitud 20.09.2026.

Ajatelje koostas Claude (AI tööriist) Tiit Lepiku juhendamisel, 19.–20.09.2026. Mustand — versioon 6, ootab kinnitust. Lähtedokument: Google Doc.