InfotehnoloogiaInfo liikumine, mitte ainult masinad
Infotehnoloogia tähendab minu jaoks seda, kuidas info organisatsioonis liigub. Keegi paneb kirja, mis juhtus, see liigub sinna, kus seda töödeldakse, ja tulemus jõuab nendeni, kes otsustavad. Selle tööriistad on klassifikaatorid, prioriteedid, vormid ja infovood. Masinad on selles ainult üks osa ja programmeerimine ei ole selles mõttes infotehnoloogia.
Kontakt
Tiit Lepik
Infotehnoloog
Suhtluskeel: eesti. Teistes keeltes suhtlen masintõlke abil.
tiit.lepik.71@gmail.com
https://lepik.co
Tehase tn 1, 74604 Kiiu, Kuusalu vald, Harjumaa
Google Maps: https://maps.app.goo.gl/8LxfQmDbNWSsSb476
Bussiga: peatus „Kuusalu kool“ (https://peatus.ee/), sealt u 1 km kergliiklusteed mööda.
Piletid: bussijuhilt sularahas või Ühiskaardiga – https://pilet.ee/et/card-info.
Arved: Ordinatim OÜ, registrikood 14805167, Tehase tn 1, 74604 Kiiu (käibemaksukohustuslane ei ole)
Minu infotehnoloogia
Selle mõtteviisi sain Rakvere I Keskkooli matemaatika-füüsika eriklassis aastatel 1986–1989. Meie aastakäiguga tehti hariduslik eksperiment: matemaatikat õpetas TPI õppejõud Aleksander Levin ja üks päev nädalas olime arvutuskeskuses. Seal nägin, kuidas andmed kogutakse, liigitatakse, töödeldakse ja jagatakse edasi. Levinit tänan siiani loogilise mõtlemise õpetamise eest.
Juba Võsu koolis kuulsin õpetajalt, et kalkulaator tapab mõistuse ja seda ei tohi kasutada. Hiljem olen näinud, et iga uue tööriista ümber käib sama vaidlus, olgu see kiri, trükipress, arvuti või tehisintellekt.
Kõige rohkem huvitab mind koht, kus inimene masinaga kohtub. Ekraan ei ole eesmärk, vaid kanal: sõnum algab ühe inimese peast ja jõuab teise inimese pähe. Sellepärast on mu tööd olnud enamasti veebilehed, postiloendid, otseülekanded ja veebikaamerad.
Ajatelg
Koostasin Claude'i abiga infotehnoloogia ajatelje esimesest andmekandjast, loendussälkudest umbes 40 000 aastat tagasi, tänaste keelemudeliteni. Selles on 108 kirjet kaheksas faasis, igal kirjel on pilt, aasta, koht ja avalikud allikad. Ajateljelt joonistub välja neli mustrit, mis korduvad iga uue andmekandjaga: uputus, überkasum, jälje kadu ja rolli pööre.
IT Rotid
Aastatel 2010–2017 olin IT Rottide kaasasutaja ja juhatuse liige. Firma kasvas välja Viru Folgi otseülekannetest. Tegime kultuurisündmuste otseülekandeid ja Drupali-põhiseid kodulehti ning nõustasime Looduskalendrit veebikaamerate asjus. Starlight Cabaret' lava heli-, valgus- ja videolahendusest, mille tegin koos Alo Jaanivaldiga, on juttu Kultuuri lehel.
Digiarhiivid
IT Rottide ajast tuli kaasa hobi pidada digiarhiive. Selleks on mul kolm isiklikku Synology masinat, kokku ligi 100 terabaiti arhiive. Avalikult lingiga sinna enam sisse ei saa: juurdepääsu jagan sõpradele Tailscale'i lingiga.
Veebikaamerad
2000. aastate teisest poolest olen tegelenud veebikaamerate otsepildi (livestream) edastamisega. Kaameraid on olnud Käsmus, Viru hotelli katusel, Kultuurikatla korstna otsas ja mujal. Looduskalendri jaoks tegime Põlula kalakaamera.
GMP Clubhoteli katusel olevat Pühajärve kaamerat hoian alles, et oleks põhjust kätt selle valdkonna pulsil hoida.
Arvutustehnika ja Andmetöötlus
Ajakiri Arvutustehnika ja Andmetöötlus (1987–1997, hiljem A&A kuni 2011) seisis kooliajal mu voodi kõrval riiulis. Praegu korrastan ajakirja numbreid omaks tekstikorpuseks.
Minu süsteem täna
Oma failid, kirjad ja registrid korrastan ühtse süsteemina: igal asjal on üks koht ja igal muudatusel logi. Kasutan arhiivistandardit Records in Contexts (RiC) ning AI tööriistu, näiteks Claude'i, tavaliste tööriistadena. Minu ettevõtte Ordinatim OÜ hüüdlause on „Kõigepealt kord, siis masin.“ Selle lehe kõrval töötab ka minu ilmajaam Kiius.
Postitused sel teemal
Laen postitusi…