Tiit Lepiku postiloend

Ma sündisin koos Lahemaa Rahvuspargiga ja kasvasin Palmse mõisa kõrvalhoones Linnaserehes. Isa Juhan Lepik oli Lahemaal looduskaitse inspektoriks ja ema mullageograaf. Ilmselgelt on Lahemaa Rahvuspark mänginud mu elus suurt rolli. Viis aastat tagasi kui oli juubel Lahemaa Rahvuspark 50 sai avaldatud mu isa, Juhan Lepiku tehtud lintmaki salvestused mille sõprade abiga ära digitaliseerisin. Endale üllatuseks leidsin need veel nüüd isegi netist: https://www.youtube.com/playlist?list=PLFW8aj9BiIoyeIT7qvugGAIOcvH-FvZ26

Mis olukord Lahemaa Rahvuspargiga hetkel on, on jäänud mulle veidi segaseks. Mingi hetk jäi mulle mulje et termin Rahvuspark Eesti Vabariigis tähendas alamlehte Keskkonnaameti kodulehel. Neid almlehti hoidis elus Keskkonnaameti töötaja Ave Pauluse ja veel paari entusiasti teistele tüütu soov neile alamlehtedele aeg ajalt midagi postitada. Nüüd elab Ave Norras ja hetke olukord mulle veel segasem.

Olen ammu mõelnud Lahemaa Rahvuspargi 55 juubelit kuidagi enda jaoks markeerida. Minu mäletamist mööda sai Nõukogude Liidu esimene Lahemaa Rahvuspark alguse organiseeritud Eesti looduskaitse alusepanija Jaan Eilarti ideest. Nagu sellele ajale kohane oli idee realiseerimiseks vajalik Lenini tsitaat. Tänapäevases Euroopa Liidus veidi harjumatu ja kummaline. Suur osa Eesti loodusinimesi teab fakti - enne revolutsiooni oli Lenin Sveitsis paguluses ja seal kirjutatud artiklis ütles et tunnustava lause looduskaitsealade ja parkide vajalikkuse kohta. Mõtlesin seekordse Lahemaa juubeli puhul selle lause täpse allika ja sõnastuse üles leida.

Võtsin tööks abiks otsapidi ka minu töölauale ulatuva 21. sajandi matemaatika 2026 aasta juuni kuu ilmselge lipulaeva Anthropic LLM i kasutava vidina Claude AI ja paar sõpra kellele sai küsimusi esitatud. Lenini venekeelsed teosed on suhteliselt hästi digitaliseeritud ja indexseeritud. Otsides Sveitsis kirjutatud artikleid ja ka sarnast tsitaati oli tulemus null. Tundus et Jaan Eilart oli julge mees. Bluffis lootes kontrollimise ülimale keerukusele tol ajal. Kui bluff oleks välja tulnud oodanuks teda ilmselt pikk vanglakaristus.

Olin juba tulemusega leppimas kui panin pähe oma Rakvere I Keskkooli matemaatika ja füüsika eriklassi poisi mütsi. Katsusin leida sõnu park ja Lenin ühes dokumendis, artiklis, raamatus või mis iganes avaldatud tekstis. Ja see otsing oli edukas. Ühes venekeelses tekstikorpuses leidus 16. septembri 1921 Rahvakomissaridee Nõukogu (Sovnarkom) poolt välja antud ülddekreet pealkirjaga "Looduse mälestiste, aedade ja parkide kaitsest" millel all Lenini allkiri.

Selle dekreedi teine punkt ütleb sõna-sõnalt, et suuremad, oma mälestiste poolest tähelepanuväärsed loodusalad kuulutatakse zapovednikuteks ja rahvusparkideks (объявляются заповедниками и национальными парками). Kolmas punkt lisab, et zapovednikute ja rahvusparkide all olevat maad ei tohi ilma hariduskomissariaadi loata võtta harimisele ega loodusvarade kaevandamisele. Allikad: REGNUM (uudisteagentuur), projekt „Исторические Материалы" (istmat.info), kus dekreedi täistekst on üleval, ning Юнциклопедия. Et tegu pole hilisema toimetamisega: activestudy.info kinnitab, et 1920. aastal allkirjastas Lenin Ilmenski mineraloogilise zapovedniku asutamise dekreedi ja 16. septembril 1921 andis Sovnarkom Lenini allkirjaga välja üldise dekreedi looduse mälestiste, aedade ja parkide kaitsest.

Sellise dekreeedi oleemasolu 1921. aasta Venemaal on nii ja naa. Näiteks REGNUM i viide pärineb ühest 2022. aasta Putinit ülistavast artiklist. Olles elanud Eesti NSV s mäletan et see polnud päris Eesti Vabariik Euroopa Liidus aastal 2026. Siin olen vahel harva isegi mina märganud ajaleheartiklitel õhkõrna seost reaalsuseega. Eesti NSV s minu mäletamist mööda need asjad nii hästi ei olnud.

Nii et mine ja võta kinni millele Jaan Eilart omal ajal Lahemaa Rahvuspargi rajas.

Kõigile Lahemaaga seotud tuttavatele toredat juubeliaastat.