JuuredJuhan Lepik — looduskaitsjast ettevõtjaks
Isa Juhan Lepiku (1943–1995) elukäik ajateljena. Tol ajal oli registripidamine tänapäevaga võrreldes juhuslik, seepärast koostasin elukäigu Eesti ajalehtede kajastuste põhjal, kasutades digiarhiivi DIGAR. Kõrval on tema kaasvõitleja August Kilgi jäljed ja üldise ajaloo taust.
Kontakt
Tiit Lepik
Infotehnoloog
Suhtluskeel: eesti. Teistes keeltes suhtlen masintõlke abil.
tiit.lepik.71@gmail.com
https://lepik.co
Tehase tn 1, 74604 Kiiu, Kuusalu vald, Harjumaa
Google Maps: https://maps.app.goo.gl/8LxfQmDbNWSsSb476
Bussiga: peatus „Kuusalu kool“ (https://peatus.ee/), sealt u 1 km kergliiklusteed mööda.
Piletid: bussijuhilt sularahas või Ühiskaardiga – https://pilet.ee/et/card-info.
Arved: Ordinatim OÜ, registrikood 14805167, Tehase tn 1, 74604 Kiiu (käibemaksukohustuslane ei ole)
Lugemisjuhis
Iga kirje: vasakul kuupäev, siis väljaande või teema tähis, siis väljaanne ja lehekülg, sündmus ning link DIGARi artiklile. Uuemad on eespool. Sildid:
- Juhan Lepik — isa ise ja tema kirjutatud lood
- Rekrea — kooperatiiv ja hilisem AS Rekrea
- August Kilk — Rekrea metoodik ja isa kaasvõitleja Võsult
- Taust — üldine ajalugu ja perekonna sündmused
Ajajärgud: Mälestus ja arhiiv · Rekrea · Lahemaa looduskaitsja · Algus · Tagasi Juurte lehele
Mälestus ja arhiiv1997–2025
Pärast isa surma: August Kilgi tegevus Võsul, lindistuste digiteerimine, vanaisa nimi Maarjamäe memoriaalil ja mälestusristid Ilumäel.
-
05.08.2025
Ilumäe kalmistu Taust
Paigaldatakse Juhan Lepiku isa Aleksander Lepiku (1907–1946) ja ema Leida Johanna Lepiku (1914–1943) mälestusrist endise Palmse mõisa territooriumil asuval Ilumäe kalmistul. Kõigi kolme rõngasristi autor on keraamik Anne Türn; tehniliselt paigaldas skulptor Aivar Simson (Seaküla Simson). Kohal olid ka Marge Lepik ja Tiit Lepik.
Vasakpoolne rõngasrist on Leida Lepiku oma.
-
14.06.2025
August Kilk
August Kilk sureb 89-aastasena.
Ärasaatmisteade: memora.ee/arasaatmisteade/august_kilk
Geni profiil: geni.com/people/August-Kilk/6000000219975771841
-
14.06.2024
Maarjamäe memoriaal Taust
Juuniküüditamise aastapäeval ehk leinapäeval paigutatakse Aleksander Lepiku nimi Maarjamäe memoriaalile.
-
04.11.2015
Võsu, „Langsepa majad" August Kilk
August Kilk räägib oma eluloo. Tiit Lepiku filmitud jutuajamine, mis algab Kilkide pere Peterburi lähistelt Eestisse rändamise looga. August Kilk töötas aastaid Juhan Lepikuga koos turismialal tegelenud kooperatiivis „Rekrea".
-
01.12.2007
Virumaa Teataja, lk 2 August Kilk
Portreelugu: „August Kilk on oma elu jooksul töötanud paljudes kohtades…"
Selle artikli täistekst on läbi vaatamata. Tõenäoliselt sisaldab nii Rekrea-perioodi kui ka varasema, elektrivõrkude-perioodi kirjeldust.
-
26.07.2006
Meie Maa, lk 8 August Kilk
Ülevaade esperantoüritusest: „…esperanto keele kursusest, mida juhtisid Stela ja August Kilk, osaleda värviliste postkaartide näitusel peaaegu kõikidest ülemaailmsetest esperantokongressidest…".
-
05.08.2005
Virumaa Teataja, lk 10 Rekrea
Rubriik „10 aastat tagasi" — 1995. aasta Virumaa turismiloo kordustrükk. Viimane teadaolev Rekrea-mainimine Eesti ajakirjanduses.
-
05.08.2003
Meie Maa, lk 2 August Kilk
„Olime esperantistide kokkutulekul" Autor: Aave Lember.
„Õpetajateks olid Võsult pärit lektor August Kilk koos tütre Stelaga."
-
14.02.2002
Virumaa Teataja, lk 1 August Kilk
„Rakvere Gümnaasium rühib suitsupriiks kooliks" Autor: Aivi Pargi.
„Ostukeskuse trepil laste protestimarssi jälginud Võsu elanik August Kilk, mittesuitsetaja ning rohelise liikumise toetaja…".
-
01.09.1997
Taust
Kõik tegutsevad ettevõtted pidid selleks tähtajaks olema kantud uude äriregistrisse; avalduse esitamata jätnud ettevõtted loeti sundlõpetatuks alates 02.09.1997. Rekrea seda üleminekut ei teinud.
-
21.08.1997
Vaba Eestlane (Kanada), lk 7 August Kilk
Esperantosündmuse ülevaade; „Sündmuse organiseerimiskomitee esimeheks oli August Kilk, kes usub, et esperanto on ainus lahendus etniliste…". Sündmuse kavas oli ka esperantokeelne jumalateenistus Ridala baptistipalvelas.
Rekrea1987–1996
Teine tööelu: puhkuse- ja kultuurikooperatiiv Rekrea — turism, kultuurikorraldus, kirjastamine ja kaubandus. Samal ajal taastab Eesti iseseisvuse. 1996. aastal läheb äri üle Noorele Turistile.
-
30.03.1996
Virumaa Teataja, lk 16 Rekrea
Kuulutus: „AS Noor Turist («Rekrea») kutsub koolinoorte gruppe 1-, 2- ja 3-päevastele bussimatkadele". Üleminek Noor Turistile on lõpule viidud, Rekrea nimi püsib veel sulgudes.
-
05.08.1995
Virumaa Teataja, lk 1 Rekrea
„Reisimine mööda Virumaad on elavnenud"
Rekrea nimetatakse koos Viru Tuuriga Virumaal ekskursioone pakkuvate turismifirmade seas. AS-i Viru Tuur raamatupidaja Linda Kallas kommenteerib.
-
07.05.1995
Palmse Juhan Lepik
Juhan Lepik sureb Palmses 51-aastasena (Linnaserehi, Palmse mõis, tollane Vihula vald, Lääne-Virumaa). Kümme kuud enne seda, kui Rekrea nimi ajakirjandusest kaob.
Allikas: perekonna sugupuu Geni platvormil.
Surmakuulutust ei õnnestunud DIGARist leida. Kontrollitud: „Lepik" Virumaa Teatajas 1995 — 16 vastet, ükski ei ole tema oma. Ka „Juhan Lepik" täistekstiotsing 1994–1997 andis vaid ühe, mitteseotud vaste.
-
15.02.1995 / 01.09.1995
Taust
Vastu võetakse Eesti äriseadustik (15.02.1995), mis jõustub 01.09.1995. Senise ettevõtteregistri asemele tuleb kohtulik äriregister ning kehtestatakse aktsiaseltside ja osaühingute kapitalinõuded.
-
1995
Ilumäe kalmistu Juhan Lepik
Paigaldatakse Juhan Lepiku hauarist.
-
05.11.1994
Postimees, lk 21 Rekrea
Rekrea ja Noor Turisti ühiskuulutus. Viimane teadaolev ühiskuulutus.
Ühiskuulutuste kokkuvõte 23.06.–05.11.1994: 18 ilmumist viies lehes — Eesti Sõnumid (7), Hommikuleht (5), Postimees (2), Virumaa Teataja (2), Päevaleht (1). Kontaktid: (22) 45 35 11 ja (22) 51 60 48 Tallinnas, (232) 44 870 Rakveres. Reisisihid: Rootsi, Itaalia, Kreeka (Saloniki, Ateena), Türgi, Tuneesia, Küpros, Saksamaa, Holland.
- 03.11.1994
- 02.11.1994
- 01.11.1994
- 31.10.1994
-
24.09.1994
Virumaa Teataja, lk 8 Rekrea
Kaastundeavaldus allkirjaga „AS Rekrea kollektiiv" — varaseim teadaolev viide sellele, et kooperatiivist on saanud aktsiaselts.
- 06.08.1994
-
05.08.1994
Eesti Sõnumid, lk 4 Rekrea
Rekrea ja Noor Turisti ühiskuulutus. Itaalia-reis 15.–28.09 marsruudil Viin–Veneetsia–San Marino–Assisi–Rooma–Vatikan–Firenze–Pisa–Garda.
- 30.07.1994
-
28.07.1994
Virumaa Teataja, lk 8 Rekrea
Rekrea ja Noor Turisti ühiskuulutus. Rootsi-reis (Göteborg, Stockholm) hinnaga 1750 kr; info tel 44870, 22 453511.
- 26.07.1994
- 26.07.1994
- 25.07.1994
- 23.07.1994
- 23.07.1994
- 05.07.1994
- 04.07.1994
- 02.07.1994
-
23.06.1994
Eesti Sõnumid, lk 4 Rekrea
Rekrea ja Noor Turisti ühiskuulutus. Esimene teadaolev ühiskuulutus.
-
04.01.1994
Virumaa Teataja, lk 8 Rekrea
Kuulutus, milles Rekrea esineb koos teiste Rakvere ettevõtetega („KEK ELEKTER", ö/v „Virulane").
- 18.12.1993
-
02.10.1993
Virumaa Teataja, lk 2 August Kilk
„Võsu vallas (8 mandaati) kandideerivad" — nimekirjas (103) August Kilk.
-
03.07.1993
Õpetajate Leht, lk 4 Rekrea
Reisikiri: „Olime turismifirma «Rekrea» väljakuulutatud marsruudil Kotka–Helsingi üks esimesi gruppe". Soome-suund on avatud.
- 03.07.1993
-
22.04.1993
Hommikuleht, lk 14 Rekrea
„Väike arv suurfirmasid kontrollib Eesti turismiturgu" Autor: Tarmo Müürsepp.
Baltic Tours, Narva Turismibüroo, kooperatiiv Rekrea ja reisibüroo Virone müüsid kokku poole kõigist Eestis müüdud reisidest.
-
20.06.1992
Taust
Rahareform — Eesti võtab kasutusele oma raha, Eesti krooni. Sama aasta 28. juunil võetakse rahvahääletusel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus.
-
07.05.1992
Maaleht, lk 2 August Kilk
„Võsu rahva võit"
Lõppes Võsul senise alevivanema Enno Harmipaiga valitsemisaeg. Alevivanema kohatäitjaks kinnitati August Kilk.
-
31.01.1992
Harju Elu, lk 3 August Kilk
„Esperantistide sidemed laienevad"
„…turismialast tegevust korraldavad August Kilk ja Peeter Aitai".
Tähelepanuväärne: samal ajal, kui ta töötab Rekreas, korraldab ta ka Eesti Esperantoliidu turismialast tegevust.
-
20.08.1991
Taust
Eesti taasiseseisvumine. Ülemnõukogu võtab vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest; 6. septembril tunnustab NSV Liit Eesti iseseisvust.
-
11.04.1991
Maaleht, lk 5 Rekrea
„«REKREA» kutsub BUSSIEKSKURSIOONIDELE: LENINGRADI (õpilastele) aastaringselt".
-
29.03.1991
Harju Elu, lk 7 Rekrea
Rekrea pakub asutustele Harjumaa laualippe, teeb siiditrüki- ja paljundustöid — turismi kõrval ka trükiteenus.
-
03.03.1991
Taust
Rahvahääletus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamise poolt.
-
28.02.1991
Maaleht, lk 14 Rekrea
„Kooperatiiv «REKREA» korraldab 3-päevaseid bussiekskursioone: LENINGRADI (õpilastele). Eestikeelne info ka Leningradis".
Viimane teadaolev kord, kui nimetus on selgelt „kooperatiiv".
- 23.01.1991
- 20.01.1991
- 17.01.1991
-
06.12.1990
Maaleht, lk 5 Rekrea
„Tellige teid huvitav programm või tantsuansambel kooperatiivi «REKREA» vahendusel" — kavas muu hulgas „Uduvere pajatused". Kultuurivahendus töötab turismi kõrval edasi.
- 22.11.1990
-
15.11.1990
Maaleht, lk 7 Rekrea
„«REKREA» korraldab õpilastele aastaringi kolmepäevaseid bussiekskursioone LENINGRADI".
-
31.05.1990
Meie Elu (Kanada), lk 7 Rekrea
[RK] [AK] Eesti Kongressi koosseisu nimekirjas: „August KILK 9 1935 ERL Kooperatiivi «REKREA» metoodik" — Rekrea töötaja jõuab välis-eesti ajalehte.
Ainus teadaolev ajakirjanduslik allikas, mis nimetab peale Juhan Lepiku veel ühe Rekrea töötaja nimeliselt koos ametinimetusega.
-
08.05.1990
Taust
Ülemnõukogu taastab nimetuse Eesti Vabariik ja kuulutab välja üleminekuperioodi iseseisvuse taastamiseni.
-
05.05.1990
Säde : lasteleht, lk 2 Rekrea
Lea Arme lastelugu, mille lõpurepliik on „Ma lähen nüüd ka. «Rekrea» kaudu!" — nimi on saanud nii tuntuks, et sobib lastelehe naljaks.
-
06.04.1990
Reede, lk 5 Rekrea
Märkus kooperatiivi Rekrea ja Dalve koostööst kultuuriloolise kalendri juures.
-
08.03.1990
Päevaleht, lk 3 August Kilk
„EESTI KONGRESSILE valitud saadikute nimekiri" — nimekirjas August Kilk.
- 02.11.1989
-
23.08.1989
Taust
Balti kett — Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval ühendab inimkett Tallinna, Riia ja Vilniuse.
-
16.08.1989
Kodumaa : nädalaleht, lk 7 Rekrea
„Thule kutsub Saaremaale" Autor: Vambola Paavo.
„Teeme koostööd Rakvere turismikooperatiiviga «Rekrea», kes saadab meile Eesti elanike gruppe".
-
02.07.1989
Edasi (Tartu), lk 5 Rekrea
Sirje Mikelsaare kirjandusviide: „Lõhmus, A. Eesti kultuurilooline kalender. Rakvere: Rekrea, 1989" — tõend, et Rekrea tegutses ka kirjastajana.
- 04.06.1989
- 25.05.1989
- 20.05.1989
-
19.05.1989
Noorte Hääl, lk 4 Rekrea
Reisikuulutus koos telefoninumbriga: „tel. Rakveres 44 2 92 … THULE — REKREA".
-
11.05.1989
Noorte Hääl, lk 3 Rekrea
„REKREA jätkab ekskursioonide korraldamist LENINGRADI alates septembrikuust" — Leningradi-suund on püsikaubaks saanud.
-
20.04.1989
Noorte Hääl, lk 4 Rekrea
„REISIHUVILISTELE! «THULE» ja «REKREA»…" — koostöö Thulega saab avalikuks.
-
20.04.1989
Nõukogude Hiiumaa, lk 4 Rekrea
„«REKREA» etendused Hiiumaal: Käinas EPT saalis 24. aprillil" — kultuuriprogramm liigub üle Eesti.
- 23.02.1989
-
16.02.1989
Maaleht, lk 15 August Kilk
„Kivid ja leib" Autor: Vaike Rannet. Esimene osa; August Kilk tsiteeritud.
-
1989
Rakvere Rekrea
Rekrea taskukalender, tiraaž 5000 eksemplari. Sealt pärineb nimekuju „Puhkuse- ja kultuurikooperatiiv «Rekrea»", logo ning kontaktandmed „Rakvere rajoon, Viitna · Telefon: Rakvere 44 292, teisipäeval 10.00—12.00".
Allikas: originaalese, perekonna valduses.
-
1989–1992
Rekrea
Rekrea siiditrükikoda. Avo Tomingas tegi koos venna Arvoga kooperatiivis Rekrea siiditrükki; Avo naine oli kunstnik. Töö lõppes, kui pere kolis Soome.
Allikas: Avo Tominga saadetud foto ja selgitus.
-
28.12.1988
Säde : lasteleht, lk 1 Juhan Lepik
„Päevaraamatut sirvides" Autor: Janika Punga.
Lahemaa Noorte Looduskaitse Klubi päeviku ülevaade: Priit Pärna joonistatud kass ja Olav Ehala viisijupp (1984), Rein Marani loodusfilmid, orienteerumisvõistlused, mälumänguturniir, paari-kolmepäevased sügis-, tali- ja kevadlaagrid Lahemaal, retk Gauja Rahvusparki, embleem „Karjala 87", õpperetked Saaremaale ja Vilsandile.
Tekstis: „Lahemaa NLK juhendaja on Juhan Lepik." Kontaktaadress: 202128 Rakvere rajoon, Viitna sjk., Juhan Lepik (või Leida Lepik). „Leida on klubi president ja õpib ülikoolis geograafiat."
See kanne ühendab kaks aadressi: NLK ja Rekrea kontaktaadress on üks ja sama — Viitna sidejaoskond.
-
16.11.1988
Taust
Eesti NSV Ülemnõukogu võtab vastu suveräänsusdeklaratsiooni — esimene liiduvabariik, kes kuulutab oma seadused NSV Liidu omadest ülimuslikuks.
-
25.08.1988
Leninlik Lipp (Kohtla-Järve), lk 1 Rekrea
„VIRUMAA FOND" Autor: Jüri Peinar.
Fondi laekus kooperatiivi Rekrea korjandus Virumaa päevalt Tallinna linnahallis — 1905 rubla — ja kunstioksjoni puhastulu.
-
28.05.1988 / 01.07.1988
Taust
NSV Liidu Ülemnõukogu võtab 28.05.1988 vastu seaduse „Kooperatsioonist NSV Liidus", mis jõustub 01.07.1988. Alles sellest hetkest on kooperatiiv täisväärtuslik ja seadusega kaitstud ettevõtlusvorm. Rekrea tegutses juba jaanuaris 1988 — seega enne seda seadust, mingi varasema korra alusel (tõenäoliselt rajooni täitevkomitee otsusega).
Allikas: Rahvusarhiivi fondiloend, eha.ee.
-
12.05.1988
Punane Täht, lk 1 Rekrea
„VIRUMAA KLUBI. KES ME OLEME?"
Rekrea on asutajate seas. Allakirjutanud: Tiit Hunt, Valdur Lahtvee, Arvi Põldaas, Aivo Hannus, Peep Veedla, Silver Visnapuu, Raivo Kiis, Ülle Visnapuu, Hille Ainsaar, Hipe Kikas, Aarne Valmis, Ivar Jüssi, Jaanus Rootsi.
-
07.05.1988
Punane Täht, lk 1 Rekrea
[RK] [JL] „REKREA tänab «Virumaa päevadel» osalejaid" Autor: Juhan Lepik.
-
28.04.1988
Maaleht, lk 1 Rekrea
„Iga päevaga tajume üha selgemini, et oleme suutelised ISE" Autor: Agnes Jürgens.
Järelkaja esilehel; sees: „See Rakvere kooperatiivi «Rekrea» korraldatud päev oli pikk".
-
24.04.1988
Tallinna Linnahall Rekrea
Virumaa päev — Rekrea suurim üritus. Kontsertide, kohtumiste ja kunstioksjoniga päev, mille korjandus läks Virumaa Fondi.
-
14.04.1988
Maaleht, lk 14 Rekrea
„REKREA kutsub pühapäeval, 24. aprillil Tallinna linnahalli VIRUMAA PÄEVALE!"
-
08.04.1988
Taust
Luuakse Virumaa Fond — kaks nädalat enne Virumaa päeva. Punane Täht kirjutas 16.04.1988, et mõtte algataja oli Edgar Savisaar ja fondi ei moodustatud pealinnas, vaid Virumaal. Ajend oli fosforiidi kaevandamise oht Toolses, Kabalas ja Rakvere lähedal.
-
22.03.1988
Harju Elu, lk 4 Rekrea
[RK] [JL] „TULGE «VIRUMAA PÄEVALE»" Autor: Juhan Lepik.
Siin on kirjas Rekrea toonane iseloomustus: „«REKREA» kultuuripropaganda büroo otsustas korraldada 24. aprillil «Virumaa päeva» Tallinnas".
-
15.03.1988
Võitlev Sõna (Paide), lk 3 Rekrea
[RK] [JL] „REKREA KUTSUB JÄRVALASI VIRUMAA PÄEVALE" Autor: Juhan Lepik.
-
18.02.1988
Punane Täht, lk 4 Rekrea
Parandus: „Reklaami «REKREA kutsub Virumaa päevale» on sattunud eksitav viga".
- 13.02.1988
-
19.01.1988
Võitlev Sõna (Paide), lk 3 Rekrea
[RK] [JL] „REKREA" Autor: Juhan Lepik, kooperatiivi «REKREA» esimees.
Varaseim teadaolev Rekrea-vaste DIGARis — viis kuud enne kooperatsiooniseaduse jõustumist.
Tekst: kooperatiiv on muretsenud teatri- ja kontserdipileteid Tallinna, korraldanud kohtumisi näidendite lavastajate ja autoritega. „Pilvede värvide" ja „Vaikuse vallamaja" vaatamise vahel kohtuti Jaan Kruusvalliga; õhtut juhtis, esitas luulet ja laulis Tõnu Tepandi. Osutatakse ka transporditeenuseid — autobussi saab vaba aja veetmiseks nii vabariigi piires kui väljaspool.
Kontakt: telefon Rakvere 427 48, teisipäeviti ja neljapäeviti kl 10–12; aadress 202128 Rakvere rajoon, Viitna sjsk.
-
17.09.1987
Rekrea
[RK] [JL] Asutatakse puhketeenuseid osutav kooperatiiv «REKREA».
Kuupäev pärineb Juhan Lepiku enda kirjutatud artiklist Võitlev Sõna 19.01.1988: „Selle firmamärgi all esineb 17. septembril loodud puhketeenuseid osutav kooperatiiv."
Kogu ajatelje kõige täpsem asutamiskuupäev, aga ajakirjanduslik, mitte dokumentaalne allikas.
-
21.02.1987
Punane Täht, lk 2 August Kilk
„Nimi — see ongi ajalugu"
Nimetatute seas August Kilk ja Guido Mahkvei; seotud „Viru säruga".
Lahemaa looduskaitsja1970–1986
Looduskaitseinspektor Rakvere rajoonis ja Lahemaa rahvuspargis, lood ajalehtedes, Noorte Looduskaitse Klubi, Rakvere Reisi- ja Ekskursioonibüroo.
-
27.09.1986
Punane Täht, lk 3 Juhan Lepik
„Astuvad jalad…, veerevad rattad…" Autor: Juhan Lepik.
Rahvusvahelise turismipäeva artikkel, kirjutatud Rakvere Reisi- ja Ekskursioonibüroo nimel. Büroo aadress: 202126 Võsu, Mere tn. 38, telefonid 442-92 ja 992-93. Büroo iseloomustatakse kui „nooruke" — järelikult asutatud u 1985.
Sisu: koostöö Lahemaa Rahvuspargiga, retkejuhtide atesteerimine, kümme uut looduseteemalist Lahemaa-ekskursiooni, uute ekskursioonijuhtide ettevalmistamine oktoobris, 1987. aasta reisikavad (Alma-Ata, Bakuu, Frunze, Irkutsk, Kišinjov, Lvov, Petroskoi, Volgograd; laevasõit Krasnojarskist Diksonini).
Illustratsioon: Enno Kapstase foto.
Peamine tõend „Võsu reisibüroo" perioodi kohta.
-
19.–20.09.1986
Võsu Juhan Lepik
Vabariiklik seminar „Loodus ja turism", korraldatud Rakvere Reisi- ja Ekskursioonibüroo baasil; osalesid kõik Eesti ekskursioonibürood.
Allikas: Punane Täht, 27.09.1986.
-
16.07.1986
Säde : lasteleht, lk 2 Juhan Lepik
„Loodus ja meie" Autor: Juhan Lepik.
„Eesti Looduskaitse Seltsi Lahemaa osakonna Noorte Looduskaitse Klubi sai aprillikuus üle…". Illustratsioon: Jaani-Tooma suurkivi, Leida ja Juhan Lepiku foto.
-
12.04.1986
Säde : lasteleht, lk 4 Juhan Lepik
„Looduskaitse klubi kutsub" Autor: Leida Lepik.
Illustratsioon: õppekäik Palmses, Juhan Lepiku foto.
-
19.09.1985
Punane Täht, lk 2 August Kilk
„Juttu Võsu näiteringist" Autor: Ants Holst.
Näiteringi liikmete seas August Kilk, kes „tähistas hiljuti oma viiekümnendat sünnipäeva".
-
22.05.1985
Säde : lasteleht, lk 3 Juhan Lepik
„Loodusesõbrad olid koos" Autor: Leida Lepik.
9.–10. mail toimusid Lahemaa Rahvuspargis Ojaäärse õppebaasis looduskaitsepäevad. Juhan Lepiku tütre kirjutatud lugu.
-
12.02.1985
Punane Täht, lk 3 August Kilk
„Esinejaid rohkem kui publikut" Autor: Aarne Valmis.
Näitemängupäevade ülevaade; parimaks meesosatäitjaks tunnistati August Kilk vana kaluri rollis — „mäng oli hingestatud, veenev ja hästi välja joonistatud".
-
20.10.1984
Säde : lasteleht, lk 2 Juhan Lepik
„Loodusehuvilistele"
„Kaks aastat tagasi loodi Eesti Looduskaitse Seltsi Lahemaa osakonna juures Noorte Looduskaitse Klubi." Kutse uutele liikmetele.
-
1984
Juhan Lepik
NLK-l käivad külas multifilmimeister Priit Pärn ja helilooja Olav Ehala. Pärn joonistab klubi päevikusse kassi, Ehala kirjutab kassi alla viisijupikese.
Allikas: Säde, 28.12.1988.
-
13.08.1983
Punane Täht, lk 2 August Kilk
„Majata perenaine" Autor: Merle Rips.
Lugu Võsu näiteringist. Nimetatute seas August Kilk.
-
03.02.1983
Harju Elu, lk 3 Juhan Lepik
„Looduslaager Lahemaal" Autor: Juhan Lepik. Sama lugu Harjumaa lehes.
- 20.01.1983
-
1983
Tallinn: Eesti Raamat Juhan Lepik
„Võsu õpperada. Sisering" — Heiki Rips, Juhan Lepik.
Väljaandja: Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituudi Majanduse Uurimise Labor. Trükikoda Ühiselu. 20 lk, illustreeritud skeemide ja fotodega (fotod E. Kask), kujundaja A. Mesikäpp. ESTERi kirje b1163783.
Selles kirjes on esimene sõltumatu kinnitus sünniaastale: ESTERi autorikirje on „Lepik, Juhan, 1943– autor".
-
1982
Juhan Lepik
Asutatakse Eesti Looduskaitse Seltsi Lahemaa osakonna Noorte Looduskaitse Klubi (NLK). Juhan Lepik on juhendaja. Asutamisaasta tuleneb Säde 20.10.1984 sõnastusest „Kaks aastat tagasi loodi…".
- 26.12.1981
- 14.03.1981
- 12.03.1981
-
07.03.1981
Punane Täht, lk 3 Juhan Lepik
„Talvisel Lahemaal" Autor: Juhan Lepik. Kolmeosalise loo esimene osa.
-
08.03.1980
Nõukogude Õpetaja, lk 3 August Kilk
Esperantokursuste teade; õpetajatena August Kilk ja Vjatšeslav Hromov.
-
12.08.1978
Edasi (Tartu), lk 2 August Kilk
„Esperantistide loodusseminar Kehras" Autor: Benita Kärt.
„…seminari juhataja August Kilk õnnestunud fotosid loodusest".
- 13.07.1978
- 08.06.1978
- 13.04.1978
-
04.04.1978
Noorte Hääl, lk 1 Juhan Lepik
„Kaitsealad on meie ühine varandus" Autor: Juhan Lepik.
Artikkel Eesti NSV uue põhiseaduse projekti looduskaitseparagrahvidest, kaitsealade kvaliteedist ja külastuskoormusest. Lõpeb allkirjaga „Lahemaa Rahvuspargi looduskaitseinspektor Juhan Lepik" — kõige selgem dokumentaalne tõend tema ametikohast.
- 02.03.1978
- 12.01.1978
- 17.11.1977
-
17.09.1977
Õhtuleht, lk 2 Juhan Lepik
„Lahemaa rahvuspark" Autor: Juhan Lepik.
Illustreeritud tema enda fotodega, sh Lahemaa rahvuspargi etnograafilise ansambli pillimeestest.
-
08.09.1977
Noorte Hääl, lk 2 Juhan Lepik
„Ring ümber looduse" Autor: Juhan Lepik. Juures ka tema enda foto.
- 02.08.1977
- 27.07.1977
- 21.05.1977
- 17.03.1977
-
1976
Palmse Juhan Lepik
Perefoto Linnaserehe ees. Juhan Lepik poja Tiiduga ja tütre Leidaga vana Palmse mõisa hoonetekompleksi Linnaserehe ees. Seal asus Lahemaa rahvuspargis looduskaitseinspektorina töötava Juhan Lepiku ametikorter.
-
23.11.1972
Edasi (Tartu), lk 4 August Kilk
„Esperantouudiseid" Autor: J. Palu.
„Valgas võttis külalisi tervitussõnadega vastu Tallinna esperantistide esindaja August Kilk, kes tõlgina matka kaasa tegi."
-
09.03.1972
Ühistöö (Rapla), lk 1 August Kilk
„Esperantoõhtu" Autor: M. Abramson.
Rapla esperantoringi õhtu; „õhtu hing oli ringi õpetaja tallinlane August Kilk".
-
01.06.1971
Taust
Asutatakse Lahemaa rahvuspark — Eesti ja kogu Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Esimene direktor Ilmar Epner, asedirektor Arne Kaasik. Loomise eestvedajad Jaan Eilart ja Edgar Tõnurist.
-
07.05.1970
Punane Täht, lk 2 Juhan Lepik
„Teravat sulge ja silma!" Autor: N. Rusalepp, toimetuse kirjadeosakonna juhataja.
Ajakirjanduspäeva puhul kirjutatud ülevaade lehe kaastöölistest. Juhan Lepikut nimetatakse looduskaitseinspektorina ning ta on koos kirjanike Osvald Toominga ja Ott Kooliga looduskaitseteemaliste materjalide eestvedaja.
Varaseim teadaolev jälg. Kanne on aasta enne Lahemaa rahvuspargi asutamist — järelikult oli ta looduskaitseinspektor juba rajooni tasandil.
Algus1943–1969
Sünd Viljandis sõja ajal, vanemate saatus, kool ja õpingud.
-
1964
Taust
Jäneda kool saab nimeks Jäneda Sovhoostehnikum (varem, 1949–1964, Jäneda Põllumajandustehnikum).
Allikas: Jäneda põllutöökeskkool I (Särekanno 2004), refereeritud Järva Teatajas 2004.
-
1963
Taust
EPA teaduskond nimetatakse ümber metsanduse ja maaparanduse teaduskonnaks. See on nimi, mis oleks Juhan Lepiku diplomil, kui ta lõpetas 1963 või hiljem.
-
1961
Taust
Tartu Riiklikus Ülikoolis likvideeritakse matemaatika-loodusteaduskond ja avatakse bioloogia-geograafiateaduskond, mille koosseisus on omaette geograafia osakond — Marge Lepiku hilisem õppekoht.
-
1958
Taust
EPA-s ühendatakse metsamajanduse ning maakorralduse ja hüdromelioratsiooni teaduskond metsamajanduse ja hüdromelioratsiooni teaduskonnaks.
-
1958
Taust
ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi juures moodustatakse Riiklik Projekteerimise Instituut «Eesti Põllumajandusprojekt» — Marge Lepiku hilisem töökoht.
-
01.01.1951
Taust
NSV Liidu kõrgema hariduse ministri käskkirjaga (aluseks NSVL Ministrite Nõukogu 04.11.1950 määrus) luuakse Tartu Riikliku Ülikooli põllumajandus-, metsandus- ja veterinaariateaduskonna baasil Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Õppetöö algab 1. septembril 1951.
Allikas: Rahvusarhiivi fondiloend, fond EAA.5387 ajalooline õiend.
-
1946
Komi ANSV Taust
Juhan Lepiku isa Aleksander Lepik (s. 1907) sureb Komi ANSV-s. Eesti Mälu Instituut uuris aastaid tema saatust; tuvastati, et Prantsusmaa andis ta Nõukogude Liidule välja kui 46. Relva-SS grenaderirügemendi sõduri.
-
10.07.1943
Viljandi Juhan Lepik
Juhan Lepik sünnib. Ema Leida Johanna Lepik (Juhani, s. 1914) sureb sünnitusel.
Allikas: perekonna sugupuu Geni platvormil.
Allikas
Ajatelje koostas Claude (AI tööriist) Tiit Lepiku juhendamisel augustis 2026, veebi jaoks teisendatud 17.10.2026. Kirjed põhinevad DIGARi ajaleheartiklitel, ESTERi kirjetel, perekonna sugupuul Genis ja Eesti Mälu Instituudi andmetel.